Saame tuttavaks: Jarl-Joosep Ilves – Wildin' Koeru juhatuse liige ja
Wildin' Estonia tehniline juht

Jarl-Joosep on tegelikult Koerust pärit põllumees, kes majandab igapäevaselt nii oma põllumajandusettevõttega kui ka pere ettevõttes.

Lisaks on Jarl-Joosepi hobideks rahvatants, millega ta on tegelenud juba 15 aastat; jahilaskesport – Kaarrada SKEET – ning aeg-ajalt jahil ja kalal käimine.

Aga see ei ole ju veel kõik – lisaks eelnevale toimetab ta ka Wildin’ Estonia kallal.

Räägimegi nüüd lähemalt Jarl-Joosepi tegemistest Wildin’is.

Millist rolli sa täna ettevõttes täidad?

Mina kannan juhi rolli Wildin’ Koeru OÜ-s. Eelkõige tegelen heli- ja valgustehnika teenuse poolega ning vastutan ka ettevõtte eelarvete koostamise ja nende järgimise eest. Aga nagu ikka – tegelen kõigi projektide ja toimetustega, millega parasjagu vaja on tegeleda.

Kuidas jõudsid Wildin’ Koeru Estoniani?

Ürituste korraldamise pisik tuli minuni juba väga noorelt – juba 7–8-aastaselt hakkasin huvi tundma heli- ja valgustehnika vastu ning Koeru koolis sain juba kaasa lüüa ka ürituste korraldamises.

Aga Wildin’ini jõudsin tegelikult siis, kui korraldasime koos Hannesega Koeru pubis Janune Kägu esimese avaliku disko nimega Kesk-Eesti pidu. Kui ma ei eksi, siis sel õhtul astus lavale 5–6 DJ-d ja väikesest pubist käis toona läbi 101 inimest.

Tänu positiivsele tagasisidele, mis kõlas enam-vähem nii: „Hea, et te korraldasite sellise toreda õhtu. Siin maal ju ei toimu selliseid asju peaaegu üldse,“ – otsustasime Hannesega, et mõttel on jumet ja võtsime eesmärgiks luua ettevõtte Wildin’ Koeru OÜ.

Asusime toona korraldama Järvamaa üht suurimat ühepäevast festivali Wildin’ Koeru Aruküla mõisapargis.

Tegelikult on firma asutamisest saadik meiega olnud ka kolmas peakorraldaja ja turundusjuht Johanna Tuisk, kes tänaseks on küll turundusjuhi kohalt tuule tiibadesse saanud ja avastab paremaid jahimaid, kuid Väinjärve Veepeo turundust juhib koos meiega ta siiani.

Mis sulle selle valdkonna juures kõige rohkem meeldib?

Minu meelisvaldkond on loovate ja kunstiliste lahenduste loomine valgus- ja helitehnika näol. Just seda rolli ma ka ettevõttes kannan – see on hingelähedane.

Tegelikult meeldib mulle ka filmimine ja monteerimine, mida ehk paljud ei tea. Aga omaenda sündmused on ideaalne koht, kus katsetada ja areneda ning jälgida enda arengut nii piltidelt kui ka videotelt.

Kui peaksid andma ühe soovituse neile, kes tahavad samuti üritusturunduses töötada, mis see oleks?

Olen tänaseks sellisel arvamusel, et kui keegi üldse sellise valdkonnaga tegemist tahab teha, siis see ei ole parim koht, kus lihtsalt õnne proovida. Ma ei ütle, et see valdkond on halb, vaid vaadates nii Eesti kui ka maailma olukorda, on inimeste rahaline võimekus viidud alla normaalsuse – ja see tekitab üritusturunduse valdkonnas tegutsevale ettevõtmisele väga-väga suure riski.

Aga kui öelda midagi, mis tuleks kasuks, siis see peaks olema täiesti uus või teistsugune mõtte- või tegutsemisviis, mida pole veel nähtud. Kui leidub inimene, kes tuleb sellise ideega välja, on ta valdkonna mudija – ning teeb teene kõigile, kes selles valdkonnas tegutsevad.

Mis sind ürituste korraldamise juures kõige rohkem paelub?

Hetk, kui esineja on laval ja saal on rahvast täis, kes kõik elavad artistile kaasa – see on selle asja juures kõige meeldivam tunne. See annab nii palju power’it juurde, et see kestab mälus veel kuid, kui mitte aastaid.

Milline sündmus on seni kõige meeldejäävam?

Kindlasti on üks meeldejäävamaid esimene pargipidu, millest ülevalpool ka rääkisin.

Teiseks – Wildin’ Ervita peokoha loomine ja seal teisel suvehooaja avapeol üles astunud Smilers.

Kolmandaks – jällegi Ervita peokohas, aga sel korral oli laval Terminaator. See pidu toimus 14.06.2024, kui ma sain täpselt kaitseväest reservteenistusse, ning just sellepärast on see sündmus mulle eriti südamelähedane.

Kas sul on olnud mõni naljakas või ootamatu seik tööl?

Kõige viimasem seik, mis mul meelde tuleb, on selline: tegime Koeru kultuurimajas aastalõpupidu ning rentisime selleks peoks natukene tehnikat juurde. Renditud tehnika sees oli ka üks hazer, mis teeb ilusat ja tihedat tossu. See masin töötab ainult siis, kui dimmer on 100% peal.

Eelmisel õhtul kasutasin masinat, et proge korda teha valguspuldis. Sain töö tehtud ja panin puldi kinni. Järgmine päev avasin puldi ja põmaki – hazer ei tööta! Käisin kõik võimalikud variandid läbi, aga ei saanud tööle. Kuna masin oli võõras, helistasin ka koostööpartnerile, kellelt masina rentisin, et uurida, mis tema arvab. Ega sealtki erilist vastust ei saanud. Saime koostöös vähemalt manuaalselt masina tööle, mis tähendas, et masinas endas tõenäoliselt viga polnud.

Aga see mind ei rahuldanud. Nuputasin veel ja lõpuks, peale paari tundi peavalu, avastasin, et mu valguspuldis on üks heebel natukene maas – selleks heebliks oli “master”. Kui see heebel on 98% peal, siis hazer ju ei saagi tööd teha.

Siit tuleb tõestus: “Silme all olevat probleemi me tihtipeale kohe ei märkagi.”

5 huvitavat fakti sinu kohta

  • Olen kunagi juhendanud kahte tantsugruppi.
  • Olen seitse aastat käinud maadlustrennis.
  • Olen laskmises tulnud Eesti meistrivõistlustel juuniorite arvestuses kolmandale kohale.
  • Sain kaitseväes nooremseersandiks, puksiiri jaoülemaks.
  • Minu number üks tegevus on siiski põllumajandus, mida õppisin Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis ning jätkan õpinguid Maaülikoolis.

Mis on sinu lemmiktsitaat, mõte või ütlus, mida tahaksid meiega jagada?

Kui midagi teed, siis tee südamega!