Saame tuttavaks: Hannes Linno – Wildin’ Estonia projektijuht
„Mulle on alati meeldinud ideid ellu viia ja näha, kuidas need reaalsuseks saavad,“ räägib Hannes.
Täna juhib ta Wildin’ Estonia sündmusi ja projekte ning tema ettevõtlikkus ning kogukondlik mõtteviis on aidanud ehitada Wildin’ Estonia selliseks, nagu see täna on.
Aga kes on ikkagi Hannes ja kuidas on tema teekond viinud teda üritusturunduse maailma?
Hannes, räägi natuke enda taustast
Olen põline Järvamaa poiss Koerust, kus olen lõpetanud ka gümnaasiumi ja algust teinud enda olulisemate projektidega. Olen alustanud ka õpinguid Tartu Ülikooli riigiteaduste erialal, kuid need jäid toona pooleli. Uuest sügisest plaanin kindlasti ülikoolis õpinguid jätkata. Noorest peale olen olnud väga aktiivne – laulmine, tantsimine, laskesport ja näitering olid vaid osa mu huvialadest. Lisaks osalesin mitmetes organisatsioonides, nagu Eesti Noorteühenduste Liit, Kaitseliit, skaudid ja noortevolikogud.
Kusjuures, lõime klassikaaslastega oma esimese ettevõtmise 8. klassis noorte ettevõtlikkuse programmis Entrum ning tegime ökogurmee-nätsubrändi „Nätrum“, mille patrooniks oli Toomas Hendrik Ilves. Sellest hetkest alates sain ettevõtluse pisiku.
Täna tunnen ennast Järvamaa aktiivse kogukonna liikmena, osaledes näiteks Järva valla kultuuri- ja spordikomisjoni töös. Ühe hiljutise projektina võtsin enda eest vedada algatuse, et luua kohalikule koolile vilistlaskogu.
Millist rolli sa täna ettevõttes täidad?
Täna täidan ettevõttes põhiliselt projektijuhi rolli. Töö jaguneb peamiselt kaheks suunaks: avalike sündmuste korraldamine ja projektide eestvedamine. Selle juurde kuulub hinnapakkumiste võtmine, ürituse kontseptsiooni kujundamine ning mitmed olulised läbirääkimised. Teiseks suunaks on projektimüük ja ettevõtte teenuste arendamine.
Märkan ise, et Wildin` on tavapärasest ettevõttest veidi erinev. Just selle võrra, et meil on justkui kolm valdkonna tüüpilist suunda omavahel ühendatud:
- Avalikud sündmused
- Teenused (näiteks tehnika rent)
- Sündmusturundusagentuur (pakume klientidele täislahendusi ja mitmesuguseid produktsioonilahendusi).
Tegelikult on antud ettevõttes tegevusi niivõrd palju, et tihti klient või külaline seda ei märkagi. Nii tegeleme täna pisikeses ettevõttes kõigega, alates baari menüü koostamisest ja valgus- ning helitehnika ülespanekust sündmusel, kuni artistidega läbirääkimiste, turvalisuse korraldamise, piletimüügi, turunduse ja meediaga tegelemise, projektikirjutamise, dokumentatsiooni ja seadusandluse järgimise ning koostööpartneritega suhtlemiseni. Ja see loetelu jätkub.
Kuidas jõudsid üritusturunduseni?
Eks selline korraldamine on alati veres ja hinges olnud. Juba oma 10. sünnipäeva puhul tahtsin korraldada suure peo ja tagada, et kõik läheks ideaalselt. Isegi kui tihti ei osanud suure korraldamise juures ennast sellel päeval täielikult vabaks lasta. Sellest hoolimata kasvas sellest välja suur kirg. Lisaks oli mul kooli kõrvalt võimalus vedada mitmeid kohalikke ja üleriigilisi projekte, näiteks Eesti põnevaim koolitund 2018 “Õpime Professionaalidelt”.
Meie esimene ametlik avalik üritus toimus Januse Kägu pubis, mille korraldasime eraisikutena. Peale seda loodi ettevõte ja hakkasime teadlikumalt tegutsema.
Ka minu ema on suurema osa minu elust olnud kultuurikorraldaja, seega olen selles keskkonnas üles kasvanud juba maast madalast.
Mis sulle selle valdkonna juures kõige rohkem meeldib?
Tahaks öelda, et vabadus ja võimalus olla loov. Samas tuleb antud valdkonnas pidevalt turgu tunda ja suutma muudatustega kaasa minna.
Isiklikult meeldib mulle eriti korraldus päeval tekkiv melu – kui kõik teavad täpselt, mida nad kõige paremini oskavad, ja suudavad oma teadmised läbi töö ja tegevuste rakendada päris ellu. Miskipärast on mulle alati olnud kombeks, et armastan pingelisi hetki.
Positiivne tagasivaade tehtule tekitab ka alati hea tunde.
Kui peaksid andma ühe soovituse neile, kes tahavad ka üritusturunduses töötada, mis see oleks?
Tegemist on kindlasti valdkonnaga, mis nõuab aega ja kannatust. Otsused, mis tulevad kiiresti ei ole tihtipeale läbimõeldud, mistõttu on oluline rohkem enesejuhtimist – emotsioonide, ideede ja tegevuste kontrollimist. Nii jõuab kaugemale!
Kui võib lisada teise olulise asja, siis ma ütleks, et kogemus, kontaktid ja tunnetus on selles valdkonnas väga olulised. Need kolm on need, mis aitavad kiiremini edasi, põnevamate projektideni ja ka enda töörõõm suureneb märkimisväärselt.
Kui vaatame tagasi esimestele Wildin’ sündmustele, näeme seal väga suuri muutusi ja arengut. Mulle meeldib suuremate festivalide puhul tähtsamad põhiasjad endale välja printida, et need oleks kiiresti kättesaadavad. Olen alati pidanud väikest ajalooarhiivi meie ettevõtte tegemistest. Näha, kuidas festivali korraldusega seotud dokumentatsioon ja mapp on ajas muutunud, on väga põnev tagasivaade arengule.
Mis sind ürituste korraldamise juures kõige rohkem paelub?
Kindlasti on suurimaks motivaatoriks, kui enda ja meeskonna loodu lõpuks toimib. Antud valdkond, eriti avalike ürituste korraldamine, on väga riskantne. Kui lõpuks õnnestub meeskonna loodud sisuga tuua kohale piisavalt inimesi, on see kindlasti rõõmu valmistav.
Samas on kindlasti selleks ka korraldusprotsess. Eriti algus, kus on võimalik oma ideedel ja mõtetel maksimaalselt lennata. See on aeg, mil saab katsetada uusi ideid ja nende kaudu luua ka uut kultuurilist väljundit.
Milline sündmus on seni kõige meeldejäävam?
Ilmselt on siiani olulisema tiitli pälvinud meie kõige esimene festival, mis toimus Aruküla mõisapargis aastal 2019. See sündmus tõi piirkonda uue ja teistmoodi kultuurilise taseme.
Viimase aja suurim sündmus, mis nõuab väga palju detailset planeerimist ja sisulist tööd, on kindlasti Väinjärve Veepidu. Selle sündmuse korraldusõiguse võitmine tähendab meie jaoks väga palju. Niivõrd pika traditsiooniga kogukonna suure festivali eestvedamine on ühtaegu väga auväärne, kuid samas ka väga suur vastutus.
Siinkohal tasub kindlasti mainida, et iga sündmus on omanäoline. Iga korraldatud sündmus jätab midagi meelde ning pakub alati palju uusi õppetunde. Olgu see siis Rakveres, Saaremaal, Paides, Koerus, Väinjärvel või hoopis koduseks saanud Ervital.
Kas sul on olnud mõni naljakas või ootamatu seik tööl?
Pean tunnistama, et see on kõige keerulisem küsimus. Midagi konkreetset kohe esmapilgul ei meenugi, sest iga sündmus või projekt on omapärane.
Siiski, üks ootamatu juhtum leidis aset suvises Kaitseliidu noorteorganisatsioonide Spektri laagris. Tehnikat üles pannes juhtus väike õnnetus, mis lõppes minu jaoks ootamatult Pärnu EMOs, kus veetsin 8 tundi järjekorras. Aga õnnetusi ikka juhtub.
Ka nali käib alati töö juurde, eriti siis, kui töötunnid venivad hommikuni. Hiljutisel Jami tuuril oli meeskonna vahelised naljad just need, mis hoidsid meid värskena ja motiveerituna.
5 huvitavat fakti sinu kohta
- Olen endale seadnud selle aasta eesmärgiks läbida sommeljeede algkursuse.
- Peagi saan turvajuht tase 5 kvalifikatsiooni ja jahimehe paberi.
- Olen noorena pälvinud Eesti parima noorteorganisatsiooni juhi ja Järvamaa aasta tegu tiitli.
- Olen töötanud teenindaja, teenindusjuhi ning ka koka ja pagarina Põhjaka mõisas, mis on andnud mulle tänaseks väga head oskused maitsva ja ilus toidu valmistamiseks.
- Olen olnud raadiosaatejuht Kuma Raadios (tänane Tre Raadio). See on siiani üks meeldejäävamaid perioode minu elus ning huvi meedia, raadio- ja teletöö vastu on minus endiselt alles.
Mis on sinu lemmiktsitaat, mõte või ütlus, mida tahaksid meiega jagada?
Esimesena meenub Anton Hansen Tammsaare lause: „Midagi pole võimatut, niipea kui inimene hakkab sellest kord tõsiselt mõtlema.“
Lisaks sellele pean viimasel ajal eriti oluliseks meeskonnatööd ning lähtun põhimõttest, et hea juht on liider ja eestvedaja. Sedasi tuleb kaasa ka meeskond ning motivatsioon aitab seilata edasi suuremate saavutusteni. Tuleb lennata kõrgemalt.
Samas saadab mind eluteel alati vanaema öeldud lause: „Soovidega tuleb ettevaatlik olla, sest need kipuvad täide minema!“
